Juhtkiri | Elektrit tasuta ei saa

Elektri börsihind lööb rekordeid, äärelinna pereema arvutab, et täna kooki ei küpseta ‒ ahi on majapidamise üks suurimaid elektritarbijaid. Teises majapidamises on teismelisel keelatud arvutit kasutada, sest see võtab palju elektrit.

Teismeline arvutab välja, et rekordilise börsihinnaga 160,36 eurot / MWh maksab tema arvuti kasutatav elekter 50 senti kuus, kui see töötab 10 tundi päevas. Koogi küpsetamiseks on elektrikulu 30 senti. Moodsad kodumasinad tarbivad voolu mõistlikult. Isegi vana klassikaline reklaam, mis kutsub lahkudes tuld kustutama, pole enam päevakohane. Moodsad LED-lambid on hõõgpirnidega võrreldes mitukümmend korda säästlikumad.

Kui sul pole just elektrikütet või soojuspumpa, mille saaksid seadistada madalamat temperatuuri hoidma, siis on elektri kokkuhoiuks praegu piiratud võimalused. Sügavkülmik tarbib aastas umbes 300 kWh. Kui elektrihind on 160 eurot / MWh, siis on kulu neli eurot kuus, kui hind on 40 eurot / MWh, mis on eelmise aastate keskmine, siis on hind euro kuus. Ei hakka ju ometi sügavkülmikut välja lülitama. Tõsi, elektrita saab küll elada, kuid see teeb elu kordades ebamugavamaks.

Saastemaksud on teinud põlevkivist energia tootmise kalliks. Odavamat rohelist elektrit on turul hetkel vähe, pole päikest, pole tuult. Norras on veetase madal. Aastaid diskuteeritakse tuumajaamade ehitamise, merre tuuleparkide rajamise, päikesepaneelide väljanägemise üle. Ikka leiab põhjuse, miks midagi teha ei saa. Rohkem vaieldakse, kui tehakse. Samas tulevad uued lahendused, rohkem elektrit tootvad paneelid, paremad tuulikud jne.

Energeetika on üks valdkond, milles kõlab palju ilusaid sõnu, nagu jätkusuutlikkus ja kliimaneutraalsus. Plaanid on pikad ja aastaks 2045 lubatud süsinikneutraalsus kauge tulevik. Eksperdid lubavad aga vahepeal jätkuvalt kõrgeid elektrihindu. Seni, kuni süsteem on selline, nagu on, tarbijad maksavad, sest muud üle ei jää. Kui luuakse soodsad ja arusaadavad tingimused taastuvergiasse investeerimiseks, siis tuleb ka turule pakkumist juurde. Kui on rohkem pakkumist, langevad hinnad. Kliimakriisis pole mõistlik panustada vananevatele ja saastavatele tehnoloogiatele.